Materjale Eesti pulmakombestikust

Vanemate pulmakommete kohta on hulgaliselt materjale ja kirjeldusi nii Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis kui ka Eesti Rahva Muuseumis.  Neist esimeses lausa maakondade kaupa süstematiseeritult. Pulmakommete kohta on materjale ka teistes Eesti muuseumides.

Valik materjale Eesti pulmakombestiku kohta

1. Pulmakombestikust üldiselt
2. Rüütel, Ingrid. 2008. Pulmakombed. – Pärnumaa II osa. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus
3. Tampere, Herbert. Eesti rahvalaule viisidega II.  Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum.  Tallinn: 1960

NB! Saadaval ka veebis: http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/tampere2/

• Raamatu II peatükk on pühendatud perekondlikele tähtpäevadele ning

1. 184-204 on kirjeldatud põhjalikult pulmakombestikku ja pulmades laulmist.

3. Tedre, Ülo. Eesti pulmad : lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest . Tallinn:1973

1. • „On klassika, mida täiendab põhjalik Pulmasõnastik.
     Eesti pulmad on siiani jäänud kõige põhjalikumaks ja ülevaatlikumaks raamatuks, mida kasutavad üliõpilased, tavandikorraldajad ja kombestikuhuvilised tänaseni.“

4. Piret Õunapuu. Eesti Pulm. Tallinn: Tänapäev 2003.
   • “Märkimisväärne on raamatus kasutatud fotomaterjal, mis pärit ERMi põhjatust fotokogust ning illustreerib suurepäraselt kõike pulmadega seonduvat, pulmavankritest riietuste ja pulmasöökideni välja.
   • Võrdluseks tasub lugeda Ülo Tedre koostatud raamatuarvustust: Tedre, Ülo. Kas populariseerimine eeldab lihtsustamist? Keel ja Kirjandus nr. 3, 2004. a. Lk. 217-220. (olemas pdf. fail artiklist)
5. Kõivupuu, Marju. Eesti talurahva kosja- ja pulmakommetest. Kalender 2010, lk. 87-91. Tallinn 2009.
   • Artikkel võtab lühidalt kokku pulmakombestiku põhielemendid, kirjeldades milliseid kombetalitusi millal tehti.
6. Kaasik, Ahto. Põlised pulmatavad. Maakodu, august 2010. lk. 68-71.
   Saadaval ka veebis: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=22&id=4000&op=lugu

• Artikkel kirjeldab vanade pulmatavade kohaselt peetud pulmi 2010. aastal. Artiklis selgitatakse paljude kombetalituste tausta ja funktsioone. Kirjeldatud traditsioonid ja kombestik lähtub autori usundilisest maailmavaatest.

7. Vilve Kalits. Eesti Pulmad: traditsioon ja nüüdisaeg. Tallinn: Eesti Raamat 1988 (Pärnu)
   • Nõukogudeaegset pulmakombestikku kirjeldav raamat. Lehekülgedel 71-80 peatükk „traditsioonilised elemendid tänapäevapulmas“ .
   • Raamatu kasutamisel tuleb arvestada väljaandmisaegse ühiskondliku-poliitilise olukorraga ja suhtuda kirjutatusse kriitikaga.

8. Hiiemäe, Mall. Päiv ei ole päivale veli. Lõunaeesti kalendripärimus. Tartu 2006.

• 78-83. Õnnetud ja õnnelikud päevad rahvakalendris (halvaendeline on kihlumine või pulmad õnnetul päeval).

9. Sildoja, Krista. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2014.
   • 71-73 uhke langusõit Pulsti toetuseks Kadrioru lossist „Estoniani“ – kirjeldab, kuidas reklaamiti pidu ja selle tarbeks lavastati Kihnu langusõit.

II osa. Mälestusi pillimeestest

• Jaan Parbo, Suure-Jaani sikusarvemängija. Lk. 106. Miks läks vanale mehele.
• Peeter Kuldkepp, multiinstrumentalist Suure-Jaanist. Lk. 112-114, pulmapillimehe mälestused koos lauludega.
• Hendrik Adamson, viiuldaja Vändrast. Lk. 121 ja 122, pruudi kinni maksmisest oma pulmas ja pulmapillimehe raskest elust.
• Peeter Piilpärk, multiinstrumentalist Jõelähtmest. Lk. 132 Jõelähtme pulmadest lühidalt.
• Hendrik Grünberg, pulmapillimees Pärnumaalt. Lk. 142-143 kaks pulmalaulu, lk. 147 mälestus hobuste ehtimisest valgete linadega ja tõrvalontide kasutamisest aiateivaste otsas pulmade ajal.
• Jaan Piht, torupillimees Mustjalast, pulmakommete tundja. Lk. 175, lk. 178-179 Saaremaa pulmalaul.
• Mart Kaasen, hiiukandle mängija Taebla vallast. Lk. 186-190 pikk Taebla kandi pulmakirjeldus.
• Mari Sutt, Audru pulmalaulik. Lühike kommentaar Mari pulmalauliku staatusest, lk. 213-214.
• Hendrik Jantson, Tõstamaa pulmalaulik. Lk. 224 – 227 ulatuslik kirjeldus kohalikest pulmakommetest pillimehe mälestuste põhjal.
• Kristjan Joakit, viiuldaja Antslast. Lk. 230 ülestähendus pulmapillimehe palgast.
• Jaan Rand, parmupillimängija Kirblast. Lk. 236 ülestähendus pillimehe palgast, pulmanaljast ja pulmas tantsimisest.
• Liis Alas, Kihnu pulmalaulik. Lk. 239 lühike ülestähendus Kihnu pulmadest.
• Reet Sutt, Kihnu pulmalaulik. Lk. 241 lühike ülestähendus Kihnu pulmadest.
• Gustav Lindström, Kuusalu pulmaviiuldaja. Lk. 246 lühike kirjeldus pillimehe tasust ja pulmapillidest.
• Liisu Orik, Tõstamaa pulmalaulik. Lk. 270 nimekiri 1978. aastal salvestatud pulmalauludest koos Hendrik Jantsoniga.
• Mihkel Toom, Tori pulmaviiuldaja. Lk. 274-275, 276, 277-280 värvikad kirjeldused pulmadest, kus Lepiku Mihkel osalenud. Peatüki lõigus on ära toodud ka viited rohketele lindistustele pulmaviisidega.
• Mart Jantson, Tori pulmaviiuldaja. Lk. 294 kirjeldus kahest vanast pulmakombest, lk. 304 mälestused Mardi esinemistest pulmades.

8. Hiiemäe, Mall. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, 2010.

• 187 Jõulude ajal pulma pidamisest Sangaste kandis
• 189 Tanguvorst pulma- ja jõulutoiduna
• 202, 205, 206 Vana-aasta ennustamised, mis seotud pulmade või kosjaga
• 99 Kuude nimed rahvakalendris (oktoober ehk kosjakuu)
• 136-137 Jaanilaupäeval tüdrukute akna alla toodud kased kui kosjamärk
• 286 Paastuaja keelud, s.h kosjade ja abielu keeld, tüdrukute „katsumise“ keeld.

II Ülevaatlikke artikleid pulmakombestikust

1. Soova, Liivi. Pulmatavades on palju püsivat. Väike Pulmaraamat, lk. 4-13. Tallinn 1997.

• Sissejuhatav ülevaade traditsioonilise pulmakombestiku põhilistest elementidest.
• Pikemalt peatutakse kihlakombestikul.

2. Järs, Anu. Mõningaid mõtteid „naiseröövist“ Eestis. Eesti Rahva Muuseumi 35. teaduskonverentsi materjale. Tartu: Eesti Rahva Muuseum 1993.

Artikkel veebis: http://www.erm.ee/pdf/PEnr1.pdf

• Artikkel annab mõtlemisainet ka tänapäeval väga levinud „pruudiröövi“ ja „naiseröövi“ kombe taustast.

6. Vanarahva pulmatarkus. Koostaja Reeli Reinaus. Tallinn:Vigor Grupp 2012.
   • Raamatus on ära toodud valimik Eesti rahvaluule arhiivis talletatud pulmakombestikuga seotud vanasõnadest ja teistest lühivormidest.
   • Raamatut illustreerivad ajastutruud fotod inimeste erakogudest.
7. Kaasik, Mairi. Vanadest pulmakommetest. Maausuliste ajakiri Hiis, nr. 5, 1992.
   E-artikkel http://www.ms.ut.ee/mart/raamat/hiis5.htm#VANAD
   • Ülevaatlik kirjeldust vanadest pulmakommetest maausuliste traditsiooni järgi
8. Võti, Tiina. Samaara kubermangu eestlaste pulmatraditsioonidest. Jakob Hurt 150. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXXVIII. 140-154. Tallinn 1990.a.
   • Artikkel kirjeldab, mil määral püsivad vanad kodumaised traditsioonid ja kuidas mõjutavad eestlaste pulmakombeid kokkupuude uute naabritega
   • Artiklis on toodud rohkelt näiteid pulmakombestikust
9. Kõivupuu, Marju. Pulma- ja matmiskombestiku hetkeseisust. A kiilt rahvas kynõlõs. Võru instituudi toimõndusõq 8. Lk. 57-85. Võru Instituut 2000. a.
   • Kogumik koonda 2000. aastal tehtud ülevõrumaalise uuringu põhjal koostatud artikleid.
   • 59-63 on kirjeldatud pulmakombestikku ja pulmarituaale, nii nagu küsitletavad neid on mäletanud
10. Pappel, Triinu. Pulmakombed tänapäeval. Kolmas vend. Eesti Kirjandusmuuseum Pro Folkloristica 11. 74.-84. Tartu 2004.
    • Artikkel annab põgusa ülevaate sellest, millised pulmakombed on jäänud püsima ja kuidas teatud kombeid vastavalt oludele on kohandatud.
11. Kauksi, Ülle. Peigmehe kimbatus. Võro-seto tähtraamat. Lk 36-39. Võru 1999. a.
    • Poeetiline lühijutt sellest, kuidas soovitakse täita vana pulmakommet, aga ei ole tänapäeval enam võtta selleks sobivaid inimesi. (Samal ajal, kui tanutati pruuti, oli võrumaal komme visata peigmees üle ukseläve välja abielumeeste kätte. Jutustuses kurdetakse seda, kuidas tänapäeval ei ole enam ühtegi korralist ja ausat abielumeest pulmaliste seast võtta).
12. Kello, Karl. Raudkäpp – isamees ja mõõgaisa. Õpetajate leht 24. dets. 2014. 16
    • Ülevaade raudkäpa tegelaskuju rollidest ja ülesannetest pulmas (artikkel olemas pdf. failina)
13. Lukka-Jegikjan, Ene. Eesti  Sirp 02.09.2016: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-pulmad/
14.  Liis Burk. Eesti Folkloorinõukogu kuukiri, mai 2023. https://folkloorinoukogu.ee/uudised/valge-kleidi-ja-moodsa-bandi-korvale-mahub-ka-parimus-ehk-kuidas-endisaegseid-pulmakombeid-tanapaeval-rakendada/
15. Liis Burk, Eesti Folkloorinõukogu kuukiri, aprill 2023. https://folkloorinoukogu.ee/harjumaa-pulmakombestik-xx-sajandi-alguseni/

III  Laul ja muusika pulmakombestikus

1. Eesti rahvalaulud. Antoloogia . Veebiversioon saadaval http://www.folklore.ee/laulud/erla/

• Põhjalik valik pulmalaulude tekste.

2. Rüütel, Ingrid. Ühte käivad meie hääled II. Eesti rahvalaule Kadrina ja Rakvere kihelkonnast /kõik viisidega jäädvustatud regilaulud ja valik uuemaid laule/. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond 2001:

• 19 sissejuhatuses on juttu pulmakommetest
• Teos sisaldab ka pulmalaule.

3. Rüütel, Ingrid. Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn 2010:

• Lk 167 Vadja pulmalauludest ja nende suhetest eesti laulutraditsiooniga.
• 401 Kihnu pulmakombed – juured ja suundumused.

4. Tampere, Herbert. Eesti rahvaviiside antoloogia I. /Valimik Lõuna-Eesti regilaule/. Eesti Akadeemilise Helikunstnikkude Seltsi Toimetused I. Tallinn Eesti Keele Instituudi rahvamuusika sektori faksiimileväljaanne 1999:

• 27-31 sissejuhatuses on veidi juttu pulmadest ning laulmisest pulmades. 

IIIa  Väljaanne Vana Kannel. Eesti regilaulude kogu kihelkondade kaupa

1. Tampere, Herbert. Vana Kannel III. Kuusalu vanad rahvalaulud I. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tallinn: Kultuurikoondis 1938.
2. Tampere, Herbert. Vana Kannel IV. Karksi vanad rahvalaulud I. Eesti NSV Riiklik Kirjandusmuuseum. Tartu: Teaduslik Kirjandus
   • 168-312 laulud armastusest ja abielust
   • 314-370 Pulmalaulude tekstid
   • Pulmalaulude sissejuhatuses ja järgnevate laulutekstide juures on põhjalik Karksi pulmakombestiku kirjeldus, kogujaks kohalik mees Mihkel Kõeva 1891. aastal Polli vallast.
3. Tampere, H., Tampere, E. Vana Kannel V. Mustjala Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat  1985:

• Artiklis Mustajala rahvalaulikutest on juttu pulmadest ja pulmalaulikutest, lk 35
• Pulmalaulude tekstid ja viisid, lk 96 – 327

4. Laugaste, E. [viisid: U. Kolk]. Vana Kannel VI:1-2. Haljala regilaulud. Tartu Riiklik Ülikool. Tallinn: Eesti raamat 1989. (kaks raamatut)

I osas

• 171-249 valik kosjalaule

II osas laulud kombestiku järgi ajalises järjekorras (kosjafantaasiatest kuni kosjadeni, pulmadest uude koju kolimiseni ja lapse sünnitamiseni)

• 186-325 Armastuse- ja kosjalaulud
• 326-478 Pulmalaulude tekstid
• 480-563 abieluga seotud laulud

5. Kõiva, Ottilie, Rüütel, Ingrid. Vana kannel VII:1. Kihnu Pulmalaulud. Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Keele Instituut Folkloristika osakond. Tartu 1997:
   • Rüütel, Ingrid. Kihnu pulmalaulude viisid, lk 51
   • Kõiva, Ottilie. Kihnu pulmalaulutraditsioonist ja pulmakommetest, lk. 57
   • Pulmalaulude tekstid ja viisid, lk 73 – 741
6. Tedre, Ülo. Vana kannel VIII. Jõhvi ja Iisaku Eesti Keele Instituut Folkloristika osakond, Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu:1999.
   • Ülo Tedre artiklis Jõhvi-Iisaku regilaulud ja laulikud on veidi juttu ka kohalikust pulmakombestikust, lk 108
   • Pulmalaulude tekstid ja mõned viisid, lk 771 – 84
7. Mirov, Ruth, Tuvi, Edna. Vana kannel IX. Lüganuse Eesti Kirjandusmuuseum Folkloristika osakond, Etnomusikoloogia osakond. Tartu: 2009.
   • 102 Ruth Mirovi artiklis Lüganuse regilaulud on juttu ka pulmalauludest.
   • lk 546 – 591 Pulmalaulude tekstid ja viisid
   • lk 594 Pulmalaulude tsükkel koos kombestikukirjeldusega
8. Kõiva, Ottilie, Oras, Janika. Vana kannel X. Paide ja Anna Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu: 2012.

Mõned leheküljed raamatust veebis: www.folklore.ee/era/pub/files/VK10valik.pdf

• Ottilie Kõiva artiklis Paide ja Anna kihelkonna regilauludest ja laulikutest on veidi juttu pulmalauludest, lk 71
• Pulmalaulude tekstid ja mõned viisid, lk 191 – 2018

9. Jakob Hurt. Setokeste laulud (setode pulmakombestik ja laulud): http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/laul/

IV  Artiklid internetis

1. Eesti regilaulude andmebaas: http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/?
2. Tedre, Ülo. Pulmasõnastik I-IV osa. Mäetagused veebiajakiri, nr.1&2 (I osa), nr. 3 (II osa), nr.10 (III osa) ja nr.11 (IV osa). http://www.folklore.ee/tagused/eelmine.htm
3. Rüütel, Ingrid. Kihnu pulmakombed – juured ja suundumused: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/ruutel.pdf
4. Rüütel, Ingrid. Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal. http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/files/shared/58675771-6c29-817e_Rahvalaulud%20ja%20rahvamuusika%20Virumaal%20-%20Ingrid%20Rtel.doc
   • 5 Pulmalaulude laulmisest
   • 10 Itkemisest pulmas ja matustel
   • 11 Pruudi poeetilised kujutlused, pruut kui lind
5. Ülestähendused talurahva pulmakommetest Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi kogude põhjal. I ja II osa. http://maablogi.wordpress.com/2013/08/23/millised-olid-talupere-pulmakombed-i-osa/

7. Helen Arusoo täiendav artikkel Ahto ja Liisa pulmade kohta. http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1763_1735.html
8. Estonica: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Pulmad/
9. Maria Slessarjova. Idapoolsete soome-ugri rahvaste pulmalaulude sümboolikast ja seostest kombestikuga. Rahvausund tänapäeval. Tartu 1995. Lk. 389-392. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/slessarjova.pdf

V  Kuulamiseks/vaatamiseks internetis

1. Kõivupuu, Marju. Veel üks maailm. Vikerraadio saatesari, eetris 12.01.2011. aastal.
   http://arhiiv.err.ee/vaata/veel-uks-maailm-pulmakombed-marju-koivupuu
   • „Juttu vanadest pulmakommetest, mis jäänud aegade hämarusse ja neist, mis ajaproovile vastu pidanud“.
2. Palamets, Hillar. Eesti talurahva pulmadest ja pidustustest. R2 saatesari, eetris 11.11. 2006. aastal.
   https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-eesti-talurahva-pulmadest-ja-pidudest
3. Folkloorialaseid materjale nr.5. Eetris 28.09.1956. aastal. https://arhiiv.err.ee/vaata/folkloorialaseid-materjale-folkloorialaseid-materjale-05

• Grupp Mustjala inimesi meenutab muistseid pulmi (koos laulude ja selgitustega)

4. Vapper, Pauliine. Rahvaloomingu varasalvest. Eesti raadio saatesari, eetris 30.09.1956.
   https://arhiiv.err.ee/vaata/rahvaloomingu-varasalvest-rahvaloomingu-varasalvest-pauline-vapper-02

• Juttu on põgusalt Muhu pulmakommetest ja esitatakse pulmalaulu „pane tanu oma pähe“.

5. Tormis, Veljo. Mustjala Pulm. Rahvamuusika pooltund. Eesti Raadio saatesari, eetris 25.04.1979.
   https://arhiiv.err.ee/vaata/rahvamuusika-pooltund-mustjala-pulm

• Mustjala pulma taaslavastus, pulmalaulud. Kommentaarid Veljo Tormiselt.

6. Palamets, Hillar. Põhjamaade rahvamuusikat, Pakri. Esivanemate vaimuvara. Eesti Raadio saatesari, eetris 27.05.1992.  https://arhiiv.err.ee/vaata/esivanemate-vaimuvara-pohjamaade-rahvamuusikat-pakri-rahvamuusika

• Teiste hulgas Pakri pulmaviisid.

7. Hein, Ants. Eesti Lugu 300. Vikerraadio saatesari, eetris 12.05.2012. https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-300-pulmad
8. Kihnu saare pulmakombestik. Levitski, V. Laugaste, E. 1956. aasta film. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29384

VI  Heli- ja videokandjad

1. Eesti rahvamuusika antoloogia. Koostanud H. Tampere, E. Tampere, O. Kõiva. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu 2003. 3 CD-d ja tekstivihik.
   • CD1 Perekondlike tähtpäevade laulud, pulma- ja kosjalaulud, itkud
   • CD 3 Pillimuusika, polkad, valsid, laulumängud. 

2. Virumaa armastuse ja pulmalaulud. Tink-Tingadi ja Kadrina Kadrid. 2008. CD
3. Viru pulm. Jõhvi pillilood. Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud. Viru Instituut. 2012. CD ja tekstivihik.
   • Timo Kalmu koostatud pulmalaulude tekst internetis: http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm
4. Mustajala pulm. 2007. DVD
5. Kuusalu pulmad 2016: https://www.youtube.com/watch?v=SM1BSi0vCpg&feature=youtu.be
6. Pulmamängud. Eesti Vabaõhumuuseum, 2016: https://www.youtube.com/watch?v=XEClzaCgrOU

Via Filmid

1. Kihnu pulmad. Meelis Muhu. Dokumentaalfilm, 2009.

 

VI Pulmakombestikku käsitlevad lõputööd.

Saadaval lugemiseks Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus (Veski 32, Tartu)

• Väinsalu, Eha. Abiellumine ja pulmad endisel Pärnumaal TÜ ajaloo kateeder, 1971. Diplomitöö, 99lk.
• Lei, Kindel. Saaremaa ja Muhu pulmakombed. TRÜ ajalookateeder, 1956. Diplomitöö, 119. lk.
• Lass, Indrek. Eestlaste vanadest pulmakommetest. TÜ ajaloo kateeder 1990. Kursusetöö, 44. lk.

Saadaval lugemiseks Tartu Ülikooli raamatukogus.

• Hanko, August. Pruudi kerjamise komme. Tartu Ülikool, 1942. Magistritöö. 140 lk.

Saadaval lugemiseks Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogus (Posti 1. Viljandi)

• Loigom, Astra. Muistsetest pulmakommetest Vigalas. Viljandi kultuurikool, 1990. Kursusetöö, 74. lk.
• Seger, Kaie. Ruhnu tantsud, pulmakombed ja rahvariided Jakob Steffensoni mälestuste põhjal. Viljandi kultuurikolledž, 1992. Kursusetöö, 35. lk.
• Friberg, Jaana. Eestirootslaste pulmakombestik. Viljandi Kultuurikolledž, 1998. Kursusetöö, 26. lk.
• Veersalu, Liis. Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik ja selle taasloomine tänapäeval. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia magistritöö, 2016: 2016: https://www.facebook.com/kuusaluparimuslikpulm/?fref=ts
  LOE TÖÖD

Via  Lõputööde e-publikatsioonid

• Valentina, Shevina. Setu ja vene pulmatraditsioonidest. TÜ filosoofiateaduskond, 2013. Bakalaureusetöö.
  Täistekst: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33974/Shevina_Valentina_BAK%202013.pdf?sequence=1
• Kukka, Kertu. Muusikaõpetuse ja perekonnaõpetuse lõimimine pulmatraditsioonide põhjal. Viljandi Kultuuriakadeemia. Bakalaureusetöö, 2013. aasta.
  6-15 on kirjeldatud vanu pulmakombeid ja mulkide pulmakombestikku.
  Täistekst: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31483/kukka_kertu_2013.pdf?sequence=1
• Kilk, Meril. Anne Vabarna eepos „Suurõq sajaq“ setu pulmakirjelduse etnoloogilise allikana. TÜ etnoloogia osakond, 2008. Bakalaureusetöö. Olemas elektrooniliselt.